Aavo Valmis

Valmis lõpetas aastal 1957 Tallinna 2. Keskkooli hõbemedaliga, 1967 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal, 1972 KKI-s aspirantuuri, sai 1973 filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga “Lisand eesti kirjakeeles” ja 1990 A. I. Herzeni nimelises Leningradi Riiklikus Pedagoogilises Instituudis pedagoogikadoktori kraadi väitekirjaga “История преподавания родного языка в эстонских школах (со II половины 17 века до 1970-x гг)”.^[2]

Valmis oli aastatel 1967–1970 Tallinna 2. Keskkooli õpetaja, 1972–1978 Tallinna Pedagoogilise Instituudi (TPedI) eesti keele ja kirjanduse kateedri vanemõpetaja, 1978–1980 dotsent, 1980–1983 vanemteadur, 1983–1991 dotsent, 1991–1993 professor, ühtlasi 1989–1996 filoloogiateaduskonna dekaan, 1994–1998 Tallinna Pedagoogikaülikooli emakeele didaktika õppetooli juhataja ja professor, 1998–1999 Tallinna Pedagoogilise Seminari professor, 1999–2004 Tallinna Sotsiaal-Humanitaarinstituudi estica õppetooli juhataja ja professor, 2004. aastast TEA Kirjastuse autor ja toimetaja.^[3][2]

Valmis õpetas tänapäeva eesti keelt, emakeele didaktikat, eesti keele kui võõrkeele didaktikat, eesti keele erikursusi (süntaks jm), koostas üldharidus- ja kõrgkooli eesti keele õpikuid. Tema uurimisvaldkonnad olid eesti keele süntaks, emakeele didaktika, eesti murded, eesti keele kui võõrkeele didaktika, eesti keel Kaukaasia eesti külades, emakeelne kool ja emakeelne õpetamine Venemaa eesti koolides, emakeele õpetamise ajalugu.^[2]

Valmis oli aastatel 1984–1988 TPedI eesti keele õppekomplektide efektiivsuse uurimise probleemgrupi teaduslik juhendaja, ühtlasi ka Haridusministeeriumi eesti keele kui võõrkeele ainekomisjoni liige. Ta juhtis murdekogumise ekspeditsioone aastatel 1984–1991 Kaukaasia eesti külades ja 1991–1993 Hiiumaal, koostas ja toimetas mitu keelekäsiraamatut, oli 1971. aastast Emakeele Seltsi liige ning aastatel 1992–1997 Johannes Aaviku Seltsi asepresident ja 1998. aastast juhatuse liige. Ta avaldas üle 100 teadustrükise.^[2]

• Emakeele õpetus Venemaa eesti koolides kuni 1937. aastani (1977)
• Emakeeleõpetuse struktuuri kujunemine ja areng Eestis XVII sajandi teisest poolest kuni 1919. aastani (1986)
• Emakeele õpetamise ajalugu eesti koolides 1919–70 (1989)
• Õigekeelsuse käsiraamat (2006, koostajaid)
• TEA eesti keele rahvasõnaraamat koos õigekirjareeglitega (2008, koostajaid ja toimetajaid)^[3]