Tanzanii

Tanzanijan Ühtenzoittud Tazovaldkund
Jamhuri ya Muungano wa Tanzania (suah.)
United Republic of Tanzania (angl.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Dodom
Eläjiden lugu (2018)	55,451,343[1] ristitud
Pind	945,203 km²
Kel'	suahili, anglijan
Valdkundan pämez'	Samia Suluhu
Päministr	Kassim Madžaliva
Religii	hristanuskond, islam, paganuz
Valüt	tanzanijan šilling (TZS)
Internet-domen	.tz
Telefonkod	+255 (+007 Kenijaspäi da Ugandaspäi)
Aigvö	UTC+3

Tanzanii (suah.: Tanzania [tɑⁿzɑˈni.ɑ], angl.: Tanzania [ˌtænzəˈniːə], harvoin [tænˈzeɪniə]), oficialižikš — Tanzanijan Ühtenzoittud Tazovaldkund (suah.: Jamhuri ya Muungano wa Tanzania, angl.: United Republic of Tanzania), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn om Dodom. Käskusenandajan da radonoigendajan tombuziden päaluskundad sijadase sigä. Verazmaiden sur'oigenduzkundad da bankad sijadase toižes, vanhas (vodhesai 1993) pälidnas, Dar Es Salamas.

Vozil 1961 da 1963 Tanzanijan erazvuiččed palad tedištotiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Tanzanii-nimi om saudud sana, se om tehtud enččiden kolonijoiden kahtes nimespäi: Tanganjik da Zanzibar. Niišpäi, mugažo Pemb-saren ühtes, vn 1964 26. päiväl sulakud sädihe-ki Tanzanijad.

Tanzanii röunatab Kenijan da Ugandanke pohjoižes, Ruandan, Burundin da Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke päivlaskmas, Zambijan, Malavin da Mozambikanke suves. Indižen valdmeren randpol' om man päivnouzmas. Randanpird om 1424 km pitte.

Mägitazangištod oma enambuses valdkundan pindal. Kaikiš korktemb Afrikan čokkoim sijadase Kenijan röunal, se om Kilimandžaro-mägi, 5891,8 metrad meren pindan päl. Kaikiš järedambiden Afrikan järviden palad sijadase Tanzanijan röunoil: Viktorii-järv om pohjoižes, Tanganjik-järv sijadase päivlaskmas, Njas-järv läikab suves.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', raudkivend, tin, fosfatad, kuld, diamantad; toižed varad oma mec da gidroenergii.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (suah.: Rais wa Jamhuri ya Muungano wa Tanzania, angl.: President of the United Republic of Tanzania). Ristitišt valičeb händast videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Prezident paneb päministrad radnikusele.

Valdkundan Suim (suah.: Bunge la Tanzania, angl.: National Assembly) — se om üks'kodine nacionaline parlament. Deputatoiden lugu om 393 ristitud. Heišpäi kaik rahvaz valičeb ümbrikoiš 264 ristitud kerdan vides vodes, 113 deputatad oma naižed (prezident paneb heid radsijha), viž deputatad ezineba Zanzibaran avtonomijad sen suimaspäi, prezident vahvištab völ kümned mest, i üks' ristit om parlamentan arvostadud enzne pämez'.

Tanzanijan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2020 28. päiväl redukud. Džon Magufuli sai 84,40 % änid (vl 2015 — 58,46 %) da radoi prezidentan vn 2015 kül'mkun 5. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, koli läžundaspäi. Samia Suluhu-varaprezident kändihe prezidentaks vn 2021 keväz'kun 18. päiväspäi. Kassim Madžaliva om päministraks vn 2015 kül'mkun 20. päiväspäi.

   Kacu kirjutuz: Tanzanijan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Tanzanii jagase koumekümneks agjaks^[2] (suah.: Mkoa), niišpäi viž agjad oma ühtenzoittud Zanzibar-avtonomijha.

Tanzanijas elädas tanzanijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 49 639 138 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 61,4 %, islamanuskojad — 35,2 % (Zanzibaran enambuz), rahvahaline uskond — 1,8 %, toižed uskojad — 0,2 %, religijatomad — 1,4 %.

Tanzanijan järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2010^[3]): Dar Es Salam, Mvanz, Zanzibar, Dodom (pälidn), Aruš, Mbei, Morogoro da Tang.

Tanzanii om goll' šingotai industrialiž-agrarine valdkund. Ižandusen alused oma tegimišt, turizm, finansižed holitišed i maižanduz. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (diamantad, kuld, raudkivend), kivivoin ümbriradmine, cementan i heretusiden pästand, mecan ümbriradmine, sobiden da kengiden omblend, sömtegimišt (sahar, olud, keitandsol, tabaktegesed).

Valdkundan päeksport om kuld (22 %), maižandusen produktad (läz 15 %, sidä kesken kofe, pal'mvoi, kakao, perč, čai, nižu), hobed (9 %), vas'k (6 %); toine eksport — marganc (5 %), tabak (5 %), kala (4 %), kivivoi (3 %), puvill (2 %), zelläd (2 %), londuseline gaz (1 %). Importan tavarad oma kivivoin ümbriradmižen produktad, avtod, pakuidud zelläd, söndtavarad (nižu i pal'mvoi). Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma Indii (Tanzanijan eksportan 27 % i importan 18 %), Kitai (importan 30 %), Araban Ühtenzoittud Emiratad (eksportan 11 % i importan 11 %), Suviafrikan Tazovaldkund (eksportan 9 %), Kenii (eksportan 5 %), Ruand (eksportan 5 %), Kongon Demokratine Tazovaldkund (importan 5 %).

1. ↑ Tanzanijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
2. ↑ Tanzania: State Gazettes New Regions, Districts // Daily News (Jogapäiväližed uzištused, Dar es Salam, Tanzanii). — Allafrica.com. (angl.)
3. ↑ Tanzania: largest cities and towns and statistics of their population (Tanzanii: kaikiš surembad lidnad i statistik niiden ristitištos). — World-gazetteer.com. (angl.)

• Tanzanijan parlamentan oficialine sait (parliament.go.tz). (suahili) (angl.)
• Tanzanijan ohjastusen oficialine portal (tanzania.go.tz). (suahili) (angl.)

Tanzanii Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand
	1 Om Azijas mugažo.